6.dets. Kutsikate ja veteranide jõulushow

Kleine Sonne Andromeeda VL-1, VSP KUTS

Minu rõõm tõu parima emase kutsika üle ;)
Õnnitlused Sofile - Anule toreda alguse puhul.

29.nov Sillamäe

Kleine Sonne Atalanta EAH/2

Rõõm kutsi eriauhinna vääriliseks tunnistamise üle.
Õnnitlused Bellale - Martinile.
Loodan, et koolis käimine saab hoo sisse ;)

25.okt. Rakvere CAC näitus

Kleine Sonne Aphrodite EAH/1, TPK
Kleine Sonne Athena EAH/2

Rõõm mõlema kutsika eriauhinna vääriliseks tunnistamise üle ja õnnitlused Bossale - Erkele ilusa alguse puhul.

Kui sinnakanti juba minek oli sai külastatud ka Atlase ja Aglaia ja Atalanta kodusi. Väikese galerii neist leiad siit.

14.sept. Tallinn CAC 2. ja 8. rühma näitus

Kleine Sonne Athena 1 EAH TPB

Oma 5 kuuseks saamise päeval sai Deena tõu parimaks beebiks.
Palju õnne, kalli ja limpsti Deenale - Dianale.

7.sept. sügisene suvepäev

Käsmus toimus esakti suvepäev. Meie koerad said vetelpäästekoolituse raames õigesti ujumist õppida. Paadisõit tundus nii igapäevane asi olevat, et eeskujulik käitumine paadis oleks justkui kaasa sündind. Kõige paremini tuli see välja kutsikatel.
Tore oli pisikesi näha jälle üle pika aja.
Paremalt Sofi, Bosse, Bella, Aurora ja emme Bertu.

B-peskond on plaanis 2009 kevadel

3 kuused Berni alpi karjakoerad

Ka viimane, pikalt ema käest tarkust kogunud tüdruk, on oma päriskoju lahkunud. Head kasvamist metsade vahel ja põldude piiril.
Kleine Sonne Ampitrite

Meie juures hoida on veel üks vahva poiss Apollon, kelle pere pikal reisil. 2,5 kuuste kutsikate pealt juba hakkas vaikselt välja paistama isase ja emase koera kasvuvahe. Isane on lihtsalt suurem.
Apollon on nüüd kätte saanud ka marutaudi vastase vaktsiini ja koerte karja täieõigusliku liikmena võib pikematel retkedel kaasas käija. Kui varem kulutas ta söömisel energiat teiste kutsikatega võidu söömiseks, siis nüüd on eriti hea põli. Nii kui ta suuremate koerte kausi ligi astub tõmbavad suuremad eemale - ta väike, las kasvab... Nii et isu üle me küll kurta ei saa. Aga tulemuseks on see, et teistele koertele annan süüa siis, kui Apollon magab ;)
Oma kasvult on kutsikas samas mõõdus meie entlebuchi karja koera Grandaga, kellega nad ikka koos maadelevad, madistavad ja mahamurdmist mängivad.

Kleine Sonne Apollon

2 kuused Berni alpi karjakoerad

Pisikesed Ares ja Apollon on lõpuks ka saanud oma vaktsiini kätte. Ampitrite ja uutesse kodudesse läinud kutsikad on saanud oma järjekordse ussikuuri.
Kutsikad söövad 3 korda päevas RG kuivtoitu. Viimased 2 nädalat on nad ka öösiti väljas maganud. Nädala ajaga, mis ma ise ära olin on nad ikka kõvasti kasvanud. Oma turjakõrgtuselt on nad juba samas mõõdus meie 10 kuuse Entlebuchi alpi karjakoeraga, kelle kuudi nad on vallutanud. Kutsikad teevad meil päeval avastusretkesid maja ümbruses, kuid ööseks lähevad siiski oma aeda tagasi.
Vahepeal on 3 tüdrukut ja 1 poiss oma uutesse kodudesse läinud. Armastavat pererahvast ja toredat elu teile.














Kleine Sonne Althaia ja Kleine Sonne Artemis















Kleine Sonne Aurora ja Kleine Sonne Ares

8 nädalased Berni karjakoera kutsikad

Täna hommikul leidsid pisikesed võimaluse kutsika aiast välja pääsemiseks. Madalamast kohast saab üle ronida. Tõsi esimene väljatungimine toimus juba eile õhtul aga see oli üksik üritaja. Õhtul saab aedik palgirea võrra kõrgemaks ja kõik võimalikud pugemiskohad kaovad. Neid on esialgu veel liiga palju, et niisama hallata. Uskumatult suureks on nad selle lühikese ajaga kasvanud.
Söövad nad kuivtoitu täiesti kuivalt (veenõu on loomulikult janu kustutamiseks kogu aeg saadaval).
Meie juurde kauemaks hoida jäävad poisid Apollon ja Ares said täna järjekordse ussirohu. Mõlemad 7 kilosed juba. Teised peaksid oma ussirohu saama 20. juuni paiku.
Nädala vahetuse ja esmaspäevaga on kodudesse saadetud juba pooled kutsikad, 5 tüdrukut ja 1 poiss. Mõnusat elu teile oma uutes kodudes. Kindlasti tulen teid vaatama, kui olete suuremaks saanud.


Kleine Sonne Atalanta ja Kleine Sonne Athena


Kleine Sonne Aphrodite ja Kleine Sonne Andromeda


Kleine Sonne Atlas ja Kleine Sonne Aglaia
























Meie pisikesed ülevalt vasakult: Ampitrite, Artemis, Aurora, Apollon, Althaia ja Ares.

7 nädalased Berni karjakoera kutsikad

Teisipäeval said pisikesed kätte oma esimese beebi vaktsiini. Heli tegi neile ka üldarstliku kontrolli ja kirjutas tervise lehed, kus ilusti kirjas, millal mis toimetusi pisikestega tuleks teha (ussirohud, vaktsiinid). Kõik said ka Euro passid ja kiibid. Nüüd on kõik kutsud nimedega seotud ja ka kadumise korral identifitseeritavad.
Riina tegi portreede-sugupuu lehele ka uued pildid pisikestest. Ning ka galeriisse on Aphrodite pere lisanud hulga ilusaid pilte.
Raili käis kutsikate taset vaatamas-hindamas. Väga ühtlane pesakond meil. Oli kutsusid, kes sobiksid paremini näituse koeraks ja ka neid, kes paremini sobiksid kodukoeraks. Silma jäi ka üks potentsiaalne töökoer. Raili kiitis ilusaid päid ja häid taga nurkasid.
Täna käis külas ka Inna, kes kiitis väga pisikeste värvisid.
Minul nüüd raske otsustamise töö, milline koer millise peremehega paremini sobib.
Enne õhtust täielikku loojumist suutsin nad kõik koos veel pildile saada. Kardan, et see jääbki viimaseks pildiks, kus nad pisikestena kõik koos peal, sest sellest nädala vahetusest hakkavad nad juba kodudesse laiali minema.

6 nädalased Berni alpi karjakoera kutsikad

Meie 5 kilosed kutsud on omaks võtnud meie inimperele sobiva elurütmi. Põhisöögiks on kuivtoit RG Babydog, mida saab 4 korda päevas. Kuna joomine selge ja hambad suus siis nüüd juba täitsa kuivalt. Päeval paar-kolm korda saab emme Bertu käest piima lisa.
Pisikeste järgi koristamise on Bertu nüüd täitsa minu kanda jätnud. Aga puhtuse pidamisega siseruumis on näha edusamme - 12st kakast vaid 2 on suvalises kohas, pissimisega nii hästi veel ei lähe...
Kutsud on vallutanud ka kogu kutsika-aia, julgeks läinud oma rännakutega :) Põhi lemmik paigakas on endiselt aiamaja alune. Närimiseks toodud oksad on täitsa popid ja kaisuloomadega jõukatsumine loomulik päeva osa. Omavaheline mõõduvõtmine ja siis poole sammu pealt magamine jäämine käib kogu aeg...
Söökla ja püstijalabaar

5 nädalased Berni alpi karjakoerad

Meie pisikesed on nädalaga kilo juurde võtnud - kaalud siis 3300(4.tüdruk)-3820(Apollon)g. Kausist söömine on juba üsna käpas. Muidugi mõni sööb kiiremini, mõni aeglasemalt, mõnel on vaja jalutama ja teise kaussi ründama minna, sest seal on ju palju parem kraam. Aga üldiselt on ainult nohinat kuulda need 10 min, mis söömisele kulub. Kutsikakörti saab 5 korda päevas u. iga 4 tunni tagant. Emme Bertu on meil siiski veel nii kannatlik, et paar kolm korda päevas saab korraliku piimaringi ka lisaks :)
Bertu põhi tegevuseks hakkab nüüd saama kasvatustöö, millega ta suurepärselt hakkama saab. Kismad rahustatakse maha ning puhtuse pidamisega on ka algust tehtud. Bertu äreva haugatuse peale suudab kogu see aiakeses ringi hulkuv seltskond üllatava kiirusega aiamaja alla kaduda ;)
Pisikesed on ka aru saanud, et kutsumise peale on mõistlik kohale ilmuda siis hakkab midagi juhtuma - saab süüa või sülle või on tuppa minek või saab pisut mängida.
Pesas on nüüd hulka mänguasju, mida mõnuga rapsitakse ja ringi veetakse. Iga väikseke saab ühe koju mälestuseks kaasa.
Riina tegi pisikestest uued porteepildid, Kleine Sonne A-pesakonna lehele.

Aitoolia kuninganna Althaia ja koidujumalanna Aurora:

Nimede saamise päev

Täna sain kennelliidust kätte kutsikate tõutunnistused. Nüüd on mul 12 nime ja 12 kutsikat. Nimed ja kutsikad saavad omavahel seotuks alles kiipimisega. Muidugi olen ma nõus kutsika nimega enne siduma aga lõplik sidumine toimub paar päeva enne loovutamis ealiseks saamist (juuni alguses). Nüüd siis nimed, mis kõik on seotud Vana-Kreeka mütoloogia tegelastega.
Poisid:
Kleine Sonne Apollon (religiooni jumal)
Kleine Sonne Ares (sõja jumal)
Kleine Sonne Atlas (taevavõlvi kandja)
Tüdrukud:
Kleine Sonne Aglaia (ilujumalanna Sära)
Kleine Sonne Althaia (Aitoolia kuninganna)
Kleine Sonne Ampitrite (merejumala naine)
Kleine Sonne Andromeda (meeste valitsejanna)
Kleine Sonne Aphrodite (armastuse jumalanna)
Kleine Sonne Artemis (jahi jumalanna)
Kleine Sonne Atalanta (jumalanna naiskütt)
Kleine Sonne Athena (tarkuse jumalanna)
Kleine Sonne Aurora (koidu jumalanna)

Lõpuks on pisikestest, tänu Aphrodite perele, hulk ilusaid pilte üles laetud.
Kutsu pildid siit.

Meie armastuse jumalanna Aphrodite:
Ja keskmine poeg Mart Mihkel pisikestega:

4 nädalased Berni alpi karjakoerad

Pisikesed nõelhambad saavad 4 korda päevas lisatoitu, kuid hoolimata sellest püüavad igal võimalusel emme tissi kallale saada. Ega see nii kergesti enam ei õnnestugi, hammaste tulek on emme üsna ettevaatlikuks teinud. Bertu käib aeg ajalt tiiru tittede juurest läbi, pistab ripakil kakad nahka ja üritab kiiresti põgeneda. Kolm-neli korda päeva jooksul saavad pisikesed siiski võitu ja oi seda mõnu siis emme kaisus.
Pisikeste kaal jääb 2250(4.tüdruk)-2710(2.poiss)g vahele. Täna said nad teise ussirohu. Mul jälle tegevust - olen kaka kontroll :)
Kutsikad on kenasti kohanenud oma uue koduga ja naudivad mängimist-müramist omavahel ning mänguasjadega. Õues on lemmikuteks männikäbid, mida suurema tuulega juurde potsatab. Närimise huvi on ka tekkinud, oksi vaja tuua.
Eile käisid meil esimesed kutsikahuvilised külas. Oma peremehe juurde minekuks õiget aega jäid ootama poiss Kleine Sonne Apollon (2.poiss) ja tüdruk Kleine Sonne Aphrodite (3.tüdruk).
Ootame külla ka teisi kutsikate huvilisi. On veel vabu tüdrukuid.
Jalutuskäik "oma aias"

Vasakult Apollon ja Aphrodite:

Bertu 3.sünnipäev

10. mail sai meie noor emme 3 aastaseks. Mahlane kilone koera nämm talle. Tema kodukennelis Margarita Nigra oli sel puhul B ja D pesakonna kokkutulek. Meie see kord sinna kahjuks ei jõudnud perekondlike sündmuste tõttu ning ei ole veel julgust nii pikaks ajaks oma pisikesi emmest eraldada ;).
10. mai oli ka pisikeste jaoks tähtis päev - suur kolimine. Pesakond sai juba üsna väikseks jäänud kutsikakastist välja ja vallutas aiamaja. Aiamaja ümber sai laotud palkidest mitmetes kordades suurem aedik, kui neil seni oli. Hoolimata majast ja aiast kujunes nende lemmik kohaks, nagu arvata võiski, aiamaja alune ;) Bertule see väga meeldis ja toitmiseks ronis ise ka sinna.

3 nädalased Berni alpi karjakoerad

Meie tittedest on saanud pisikesed koerad. Käimine on selgeks saanud, viimaste päevadega on silmnähtavalt iga päevaga samm sirgemaks läinud. Silmad säravad peas nigu pisikesed nööbid. Kõrvad on ka lahti läinud ja kuulevad ning reageerivad nad ilmeksimatult, kui uksest tulijaks on emme. Viuksumisele lisaks kostab vahel ka haugatusi ja urisemist.
18. elupäevast hakkasin siis lisaks andma RG Starterit, esialgu sellise vedela hapukoore laadse massina. Oi seda mäkerdamist ja hasarti, nigu pisikesed mäkerdavad tolmuimejad. Ega siis toitu ei limpsita ega ampsata vaid tuleb taldriku serva imeda ja ise samal ajal jalgadega sees sõtkuda. Teisel päeval võtsin väikesed kausikesed ja panin pisikesd kahe kaupa sööma. Pea kaussi ja jalad ümber kausi. Tükk tegemist oli selle jalgade kaussi mineku tõrjumisega. Nüüd saavad juba ilma jalgadeta hakkama :) Ja pärast käkkamist limpsib emme kõik kutsikad ilusti puhtaks. Täna on lisatoidu kogus u. 30g päevas st. kuhjaga supilusikatäis korraga, pool lõunal ja pool hilja öösel (kell23-24). Juhuu. Pisikesed magavad tunduvalt rahulikumalt. Kahest öisest söögikorrast on saanud üks.
Lisasöögiga koos said pisikesed ka 1. ussikuuri. Lurtsti suunurgast dosaatoriga sisse. Ei suutnud mina oma järgmiste päevade kakakontrollimisega ussikesi tuvastada. Ei tea kas on põhjuseks see, et emme on üsna reeglipäraselt 4 korda aastas ussirohtu saanud või ei oska minu silm lihtsalt leida.
Pisikesed on hakanud ka omavahel veidi mängima - üksteist limpsima, naksama ja ka mänguasju näkitsama-kiskuma.
Täna vaatasin, et esimeste hammaste lõikumine on kohe kohe toimumas. Ülemised 6 esimest on igeme muutnud selliseks siksakiliseks. Vaene Bertu.

Kahe nädalased bernikad

Oleme endiselt ainult emapiimatoidul. Vahepealne lisatoidu kõhklus lahenes. Meie Bertul oli sööma meelitamiseks kasutatud konservist kõht lahti ja sellest ka vahesem söömine ja kehvem piim.
Kui neid kõhkluste päeva järgsel hommikul kaalusin oli kõik jälle kombes. Täna hommikused kaalud siis 1160-1320g.
Jälle kord said kõik 48 käppa küünetange tunda.
Kõigil kutsikatel on silmad lahti läinud ja vaatavad maailma oma esialgu veidi uduste pilkudega. Nüüd siis hakkavad vaikselt ka kõrvad avanema...
Silmade avamisega on tulnud ka eneste jalgadele ajamine ja esimeste sammude seadmine. Esialgu on ikka kõvasti ukerdamist ja ümberkukkumist. Just pisematel tüdrukutel tuleb kõndimine paremini välja. Meie kõige väiksem Potteri plika seisis oma 4 jala peal ja väga ettevaatlikult käpakesi ükshaaval tõstes liikus kasti teise otsa välja.
Pissimiseks-kakamiseks on ka oma asend tekkinud. Kohe on näha, kes sellega parasjagu ametis. Magada meeldib neile endiselt üksteise otsas hunnikus. Ja kui vahepeal kellelgi äda pealt tuleb ronib ta ilusti teiste vahelt välja ning ajab oma asja eemal ära (u. 20cm kaugusel) ning tuleb teiste juurde tagasi. Super tublid! Muidugi, kui peale pikemat põõnamist emme kasti tuleb, läheb ärevus ja sagimine nii suureks, et puhtuse pidamine on küll viimane asi...
Täna käisime pisikestega 1. korda õues. Esialgu olime u. 10 minutit aga vähemalt algust sai tehtud. Õue kast pole veel valmis seetõttu jäävad pikemad muruga tutvumised nädala teise poolde.

12.päev

Kutsikate kaal on kenasti üle kilo va. 5.preili Potter (kõhu all välgu noole kujutis) ja 6.neiu valge-triip, kes jäävad veel 920 ja 980g peale. Täna hommikune kaalumine näitas, et ainult 2 poissi ja 3.kahe täpi tüdruk on viimase päevaga kenasti juurde võtnud. Ülejäänute kaalutõus on nõrk ja neljal isegi negatiivne :(
Niisiis täna hommikune kaalumine tõmbas kriipsu peale mu püüdele esimesed 2 nädalat ainult emapiimaga hakkama saada. 12 kutsikat on ühe ema jaoks ikka ilmselgelt liiga palju. Tissisidki ju 10 millest 2 esimest olematu kasuteguriga. Söömine on meil käinud kahes vahetuses - kõigepealt 4 pisemat ja siis ülejäänud. Öösel kõik koos, sest siis on mul veidigi unelootust. Viimased kaks ööd on muidugi eriti rasked olnud. Pisikesed on rahutud - süüa tundub vähevõitu olevat. Bertu on ka nii tühjaks tõmmatud, et vaatab mind järjest kurvemate ja väsinumate silmadega.
Ning nüüd on meie Entlebuchi alpi karjakoeral Grandal (Granda Klopot Karoliny) jooksukas. Nii et õhtul pisikeste viuksumine ja hommikul Granda ülimalt nõudlik prõmmimine vastu aiamaja ust, et välja pääseda. Magada tahaks...
Bertu koristab küll väga hoolega pisikeste järgi - kõik pissid ja kakad kaovad tema kõhtu sama kiirelt, kui tekkida jõuavad. Mul vahepeal tekkis mulje, et pisikesed ei kakagi.
Viimaste päevadega on pisikeste silmad avanema hakanud, hakkavad vaikselt nägijateks saama :)
Meie pisemad piigad:

Ühe nädalased Berni alpi karjakoerad

Vasakult 3 poissi ja 9 tüdrukut.
Hetkel on veel 6 vaba emast kutsikat.
Nädalaga on kõik kutskad u 300g juurde võtnud. Kasvamine käib neil ikka tõsise mühinaga. Korv kuhu esimestel päevadel kõik ära mahtusid on nüüd paras 6 kutsika jaoks. Küüsi sai ka juba uuesti lõigatud. Tõsist jõudu on tekkinud nende roomamisse ja tahe ema juurde jõuda on kõigest tugevam.
Emme Bertu on meil ka korralikult sööma hakanud 2,5 tavakogust toitu ära süüa tundub präegu õige olevat ;)

Riina tegi meie tittedest oma kenneli Fortuneia kodukale ilusa lehe: Kleine Sonne A-pesakond.

2.päev

Arstlik kontroll, ülevaatamine, kasimine tehtud. Kõigi kutsikate sünnikaalud jäid 450-550g vahele. Kõik väga elujõulised ja enesekindlad. Söömine käib meil esialgu kahes vahetuses - kõigepealt väiksema kaalu tõusuga ja siis ülejäänud. See on üks suur võitlus, kes vähegi haaret lõdvendab lükatakse teiste poolt minema.
Täna vaatasin, et pisikesed on endile juba korralikud kulli küünised kasvatanud. Polnud midagi teha, tuli poest väiksed küünetangid tuua ja küüned ära lõigata. Kisuvad veel emme puruks suures söögi sõjas ;)
Bertu on väga hoolikas emme. Tema istuks 24h pisikeste juures ja toimetaks nendega. Ilma ajamata pole nõus väljas pissilgi käima. Söömine on ju nii tühine tegevus, et selle pärast pisikeste juurest lahkumine ei tule kõne allagi.
Meie tavaline olek:

Meie tited

tüdruk1 tüdruk2


tüdruk3 tüdruk4

tüdruk5 tüdruk6

tüdruk7 tüdruk8

tüdruk9 poiss1

poiss2 poiss3















issi Porthos (Gordas Agluona)
















emme Bertu (Margarita Nigra Bertrud)

14.aprill - suur sünnipäev

Juba pühapäeval tundus, et enam ei tohiks kaua minna.
Temperatuuri mõõtmisest: kui reede-laupäev temperatuur kõikus 0.7 kraadi ulatuses siis pühapäeval olid kõik 3 mõõtmist sama tulemusega 37.2 ja esmaspäeval oli tulemuseks 37.0.
Pühapäeval hakkas ka tõsisem pesa otsimine ja kogu õues oldud aja eelistas Bertu oma kuudi alla kaevatud urus olla. Päeval oli ka esimene kaeblemine ja värin Bertu poolt.
Öösiti on ta meil viimased 3 nädalat toas maganud. Viimasel ööl julgesin temaga ainult rihma otsas jalutada - mine tea kuhu kuuri alla plaanib poegima minna ja kes teda sealt siis kätte saab.
Esmaspäeval rahutu olek jätkus ja isegi kuudile tehti tiir peale. Lõpiks otsustas Bertu pesu ruumi kasuks ja sealt ma ta pesukorvi kallal ragistamast leidsin. Kell oli 9.30 ja Bertul olid veed tulnud.
Juhatasin ta sealt pesasse ja rahustasin silitades, rääkides.
Siis hakkasid pressimised peale ja esimene kutsikas sündis 10.00. Bertu vaatas imestunult lootekotis olevat kutsikat ja mind. Mis see siis nüüd on? Tegin siis ise lootekoti lahti, sidusin hambaniidiga naba kinni ja lõikasin nabanööri läbi. Kui kutsika vastu oli Bertu huvi kahtlustav siis lootekestad-platsenta oli ilmeksimatult värske söögikraam. Kutsikas oli liiga pikalt sünnikanalis olnud ja vett endale sisse tõmmanud. Riputasin ta pead veidi alla poole ja imesin õrnalt ninast suust lootevett. Kolm korda imesin siis tuli kutsika poolt esimene elumärk pea liigutamise näol. Üks imemine veel ja ninast hakkasid pisikesed õhumullid tulema. Elus. Roheline lõng kaela ja sünniaeg kirja.
Vahepeal oli Bertu jõudnud juba uue kutsika ilmale tuua. Pistsin esimese endale põue sooja ja asusin teise kallal toimetama. See puristas ilusti ise hingamisteed puhtaks. Kuna mul oli hirm et Bertu oma söömisega võib nabanööri liiga kõhu ligidalt läbi närida sidusin selle kiirelt kinni ja lõikasin läbi. Pruun lõng kaela. Ja juba oli järgmine ilmakodanik tähelepanu nõudmas. 15 minutiga 3 kutsikat esmapoegivalt emaselt...
Kõik 3 olid mul põues ja ma juba ootasin, et kohe tuleb järgmine. Aga ei, nüüd oli pausi aeg. Kuna kutsikad olid mul põues kenasti sooja saanud siis hakkasid nad siplema ja ma võtsin nad välja ja panin Bertu ette. Bertu hakkas neid ilusti limpsima ja tunnistas omaks - juhuu. Kutsikad hakkasid ka viuksuma ja Bertu sooja kõhu poole roomama. Siis tuli meelde vaadata mis soost - 2 tüdrukut ja poiss. Siis tuli ka meelde, et telefon võiks ligi olla, kui jamaks läheb. Kutsid igaks juhuks põue ja telefonile järgi. Esimene kõne Bertu kasvatajale Helile. Tema koer Arabella näitas ka kohe-kohe poegima hakkamise märke. Juhtnöörid ja kõva ports enesekindlust saadud asusime Bertuga uute ilmakodanikega tegelema.
11.04 sündis järgmine tegelane see kord siis jalad ees. Poole tunni pärast tuli veel 2 tüdrukut. Ning tunni pärast veel üks türuk. Kokku 7. Kõhtu katsudes tundus veel olevat. Aga Bertu oli otsustanud pikemat pausi pidada. Siis tuli meelde ülemusele helistada(ei jõua täna koosolekule). Heli helistas, oli Bertuga väga rahu ja minuga ka. Temal oli siis 3 kutsikat sündind. Läbi telefoni kuuldes Bertu hingeldamist arvas, et neid tuleb veel. Käisin Bertuga tiiru ümber maja ja siis sündisid järjest poiss ja tüdruk 13 min vahega.
Poolteist tundi hiljem hakkas juba tuttav pressimine jälle peale. Seekord kestis see kuidagi kahtlaselt kaua. Uurisin lähemalt, kutsikat ei paistnud aga näpuga oli nina tunda. Lükkasin siis 2 sõrme tuppe ja maseerisein veidi, mille peale hakkasid pressid jälle peale. Kutsikas liikus edasi väga visalt. Lõpuks tuli pea korraks sünnikanalist välja ja oli näha, et kutsikas üritab hingata. Järgmise pressiga tuli pea siiski välja ja isegi õlanukk paistis. Nüüd jäi aga pressimine järgi ja kutsikas oli kinni. Võtsin kutsika õlanukist kinni ja järgmise väga kerge pressiga tõmbasin tüdruku välja. Elus aga veidi loid. Panin põue soojenema. 10 minuti pärast oli Bertul juba uus tüdruk jalge vahel. Nendel kahel võttis toibumine tunduvalt kauem aega aga lõpuks sain nad siiski imema. Heli oli vahepeal jõudnud 2 korda helistada. Mul siis 9 ja teisel korral 11 kutsikat käes. Temal oli stabiilselt 6. Minul juba kerge hirm, et palju neid siis tuleb ja kuidas ma aru saan, et nüüd on kõik. Väike harimine Heli poolt ja Bertule aja andmine puhkamiseks - katsudes tundus veel miskit olevat.
2 tundi hiljem sündis 12. kutsikas, viimane poiss. Kõhtu katsudes oli tunda kokku tõmbunud emakat, mis üsna 1 kutsika mõõdus juba. Bertu oli kõik lootekestad-platsentad nahka pannud ja hoolega vett ka joonud. Kutsikad päikse laigus korvis, käisin Bertuga õue tiirul. Selleks korraks läbi. Nüüd lõpuks jõudis ülejäänud pere koju ja tohutu hunnik tabritud ajalehti, salvrätikuid, linamähkmeid viidi minema. Mina julgesin ka kergemalt hingata ja sain lõpuks oma tühja kõhu peale mõelda.
Meie pesakond ja 2 söömis vahetust: