Niisiis täna hommikune kaalumine tõmbas kriipsu peale mu püüdele esimesed 2 nädalat ainult emapiimaga hakkama saada. 12 kutsikat on ühe ema jaoks ikka ilmselgelt liiga palju. Tissisidki ju 10 millest 2 esimest olematu kasuteguriga. Söömine on meil käinud kahes vahetuses - kõigepealt 4 pisemat ja siis ülejäänud. Öösel kõik koos, sest siis on mul veidigi unelootust. Viimased kaks ööd on muidugi eriti rasked olnud. Pisikesed on rahutud - süüa tundub vähevõitu olevat. Bertu on ka nii tühjaks tõmmatud, et vaatab mind järjest kurvemate ja väsinumate silmadega.
Ning nüüd on meie Entlebuchi alpi karjakoeral Grandal (Granda Klopot Karoliny) jooksukas. Nii et õhtul pisikeste viuksumine ja hommikul Granda ülimalt nõudlik prõmmimine vastu aiamaja ust, et välja pääseda. Magada tahaks...
Bertu koristab küll väga hoolega pisikeste järgi - kõik pissid ja kakad kaovad tema kõhtu sama kiirelt, kui tekkida jõuavad. Mul vahepeal tekkis mulje, et pisikesed ei kakagi.
Viimaste päevadega on pisikeste silmad avanema hakanud, hakkavad vaikselt nägijateks saama :)
Meie pisemad piigad:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar