3 nädalased Berni alpi karjakoerad

Meie tittedest on saanud pisikesed koerad. Käimine on selgeks saanud, viimaste päevadega on silmnähtavalt iga päevaga samm sirgemaks läinud. Silmad säravad peas nigu pisikesed nööbid. Kõrvad on ka lahti läinud ja kuulevad ning reageerivad nad ilmeksimatult, kui uksest tulijaks on emme. Viuksumisele lisaks kostab vahel ka haugatusi ja urisemist.
18. elupäevast hakkasin siis lisaks andma RG Starterit, esialgu sellise vedela hapukoore laadse massina. Oi seda mäkerdamist ja hasarti, nigu pisikesed mäkerdavad tolmuimejad. Ega siis toitu ei limpsita ega ampsata vaid tuleb taldriku serva imeda ja ise samal ajal jalgadega sees sõtkuda. Teisel päeval võtsin väikesed kausikesed ja panin pisikesd kahe kaupa sööma. Pea kaussi ja jalad ümber kausi. Tükk tegemist oli selle jalgade kaussi mineku tõrjumisega. Nüüd saavad juba ilma jalgadeta hakkama :) Ja pärast käkkamist limpsib emme kõik kutsikad ilusti puhtaks. Täna on lisatoidu kogus u. 30g päevas st. kuhjaga supilusikatäis korraga, pool lõunal ja pool hilja öösel (kell23-24). Juhuu. Pisikesed magavad tunduvalt rahulikumalt. Kahest öisest söögikorrast on saanud üks.
Lisasöögiga koos said pisikesed ka 1. ussikuuri. Lurtsti suunurgast dosaatoriga sisse. Ei suutnud mina oma järgmiste päevade kakakontrollimisega ussikesi tuvastada. Ei tea kas on põhjuseks see, et emme on üsna reeglipäraselt 4 korda aastas ussirohtu saanud või ei oska minu silm lihtsalt leida.
Pisikesed on hakanud ka omavahel veidi mängima - üksteist limpsima, naksama ja ka mänguasju näkitsama-kiskuma.
Täna vaatasin, et esimeste hammaste lõikumine on kohe kohe toimumas. Ülemised 6 esimest on igeme muutnud selliseks siksakiliseks. Vaene Bertu.